Veebinar: Ajakasutuse nipid, mis päästavad kaosest + kahe HR-i kogemuslood.

Kas oled kunagi mõelnud, kui palju rohkem jõuaksid teha, kui Sa suudaksid oma aega tõeliselt valitseda? Mis oleks, kui saaksid lõpuks selgeks, kuidas vältida kaost?

Ei saa keskenduda? Sinu ülemus on süüdi!

Kas pidevalt segatud olles tekib vahest õhtul tunne, et ei saanud midagi ära tehtud, kuigi kogu aeg oli midagi teha? 

Loe blogistVaata veebinari

Kuidas pääseda ajaplaneerimise lõksust ja saavutada oma tõeline potentsiaal?

Kas oled kunagi tundnud, et päev lihtsalt haihtub, ja kuigi tegid “kogu aeg midagi”, siis midagi olulist tehtud ei saanud? Või et to-do list kasvab kiiremini, kui jõuad ülesandeid maha tõmmata? Tere tulemast ajaplaneerimise lõksu!

Aga mis siis, kui sul oleks selged ja praktilised nipid, mis aitavad sul kohe kontrolli tagasi võtta? Ja veel parem – mis siis, kui sul oleks võimalus õppida otse nende käest, kes on selle teekonna läbi teinud ja teavad, mis töötab?

Kutsusime külla HR maastikul oma-ala tegijad ehk Sirli Kivaste – Eesti HR Seltsi kaasasutaja ja Alice Ellamik – Eesti Lennuakadeemia personalijuhi. Palusime neil jagada enda kogemuslugu, nippe ja nõuandeid.

Kas lükkad edasi või võtad ohjad enda kätte?

Uuringud näitavad, et asjade edasi lükkamine pole laiskus, vaid põgenemine ebamugavuse eest. Kuid hea uudis on see, et see on treenitav!

Veebinaril puudutasime viite olulist punkti, mis on kohe rakendatavat ajaplaneerimise tehnikad ning just neid jälgides muutub su fookus ja tulemuslikkus.

Neid viite punkti kinnitasid nii Sirli kui ka Alice oma kogemusloos. Eriti rõhutati faktile, et olles personalispetsialist, siis tegelikult sa ei pea olema 24/7 saadaval, kuid sellest hoolimata saad anda kõigile töötajatele turvatunde, et oled olemas ja aitad, kuid seda sinu valitud ajal.

Ajaplaneerimine-keskendumine
Produktiivsusklubi esitleb

5 ajaplaneerimis nippi, mis aitavad vältida kaost!

Kogemus kogutud 350+ ettevõttega koostööst.


Pane tähele, kui alustad asendustegevusega

Kui tunned end väsinuna, ja järsku.. hakkad hoopis Instagrami kerima? See on aju loomulik reaktsioon ebamugavusele. Nir Eyal räägib oma raamatus „Segamatu“, et kõige suurem takistus pole mitte tehnoloogia, vaid meie sisemine vajadus põgeneda.

Järgmine kord, kui märkad end hajumas, pane see kirja!

Mis oli see hetk? Mis sind tegelikult häiris?

Kasuta 2-minuti reeglit

Kui alustamine tundub raske, tee esimene samm nii lihtsaks, et seda oleks piinlik mitte teha.
Näiteks kui tahad trenni minna, siis pane lihtsalt tossud jalga;
kui pead raportit kirjutama, siis ava dokument;
kui pead e-kirjale vastama, siis ava e-kiri ja kirjuta esimene lause.

See tekitab "„teinud juba midagi“ efekti ja hoog tuleb iseenesest!

Keera kinni märguanded

Inimene kontrollib oma telefoni umbes 96 korda päevas. See teeb umbes 6 korda tunnis – ja see ei arvesta veel neid kordi, kui mõte lihtsalt segama läheb!

Keera kõik teavitused kinni vähemalt üheks päevaks ja vaata, kas suudad keskenduda paremini!

Tee nimekiri täitvatest tegevustest

Rõõmu pakkuvate tegevuste nimekirja eesmärk on aidata sul teadlikult läbi mõelda, millised tegevused toovad sulle tõeliselt rõõmu. Kui need kirja paned, hakkab su aju automaatselt otsima võimalusi nende tegemiseks, mis omakorda suurendab nende elluviimise tõenäosust ja aitab sul tunda end õnnelikumana.

Mis pakub Sulle rõõmu?

Viimane nipp on lihtne, kuid võimas: küsi endalt ja teistelt aeg-ajalt, "Mis pakub sulle elevust?". See väike küsimus aitab suunata tähelepanu positiivsetele kogemustele, tekitab häid emotsioone ja võib viia inspireerivate vestlusteni.

Mida tõid eriliselt välja meie külalised?

Sirli soovitas eriliselt keerata kõik teavitused maha, sealhulgas ka kõned, kui on käes tema fookuse aeg! Oma pika ajalises karjääris märkas ta ühel hetkel, et kippus edasi lükkama kiireloomulisi ülesandeid – nüüd jälgib ta seda teadlikult. Samuti tõi ta välja, et kui tuleb mõte, kirjutab ta selle kohe nüüdsest ka üles (näiteks loo „mõttekast“).

Alice kasutab vähese energia aega teadlikult – näiteks läheb jalutama ning sellesse ajatsooni koosolekuid ei võta. Ta peab regulaarselt koosolekuid iseendaga, et süveneda ja planeerida. Kui teistel oli kiusatus segada, siis lisab ta uksele sildi “Ära tule, kui on mure, siis kirjuta!”. Hommikuti koostab ta päevaplaani ja vaatab üle eelmisel päeval saabunud kirjad – see kõik aitab tal olla juht, keda ta inimesed päriselt vajavad!